Suvi tuli, oli ja läks.

Jah oli vast suvi.
Selle kirjeldamiseks on sõnad tühised, muusika vaid vähene ja pildid mitte piisavad.
Suvi lõppes kui novell, sündmusi muutva pöördepunktiga. Üllatuslik lõpp.
Nii mõneski mõttes.
Unistused mis ehk täituvad,
Hüvasti jätt,
ning purustatud sai miski, mida ehk ei kunagi parandada ei suuda nad, või ehk siiski?

Siinkohal tahaksin tuua ette veel mälestuse.
Kus me neljakesi Väinakal käisime,
Kas mäletate seda ?
Kui kõik oli veel täpselt õige, või siis ei olnud? ei tea.

Heaküll,
Figarost, sest see siiski tema blogi
Poja on tubli.
Brittu teeb talle nüüd käekõrval trenne ka ning jookseb nüüd täitsa eest üles ka.
Sammu suudab juba viia üle jälje pikendatuni, jookseb kui väike traavel :D Meenutame siinkohal, et suve algul me AINULT tippisime sammuga.
Pidev areng toimub. Vahepeal ka mõned kõrvale kalded , või ehk just see mis on see õige? mis peabki nii olema ja mis on väga hästi.
Nimelt siis käisime Vändra võistlusel
80cm
suutsime minna siis kuni 7nda tõkkeni. Aga siiski, võrdluses siis teistega on see KA JUBA areng.
Mitte palju, aga siiski.
Siinkohal KÕIK teie, kes te mõtlete et isver, ta ei saa hakkama taga ja blabla
Britt sõitis ka võistlustel Fikuga ja ta EI OLE kerge, aga tal on see mis ehk nii mõneski ponis ei ole.
Teie seda ei tea.
Meie teame.
See on lihtsalt nii SEE.
Muideks , Fikut on võrreldud ka minuga. Et ta on nii Liisa poni, nagu olemuselt.
Eitea? Kas ma siis tõesti olen ka selline? soweird. Aga imelikul kombel ehk ongi nii?

Fiku ei ole täiuslik, mitte sinna poolegi. Aga ehk kunagi on ja ehk ei peagi veel olema.

Ps, siiski kui kellegil on midagi öelda , palun ütle siis otse - ei ole mõtet selja taga rääkida.
Küsimusi küsi ka otse, sama mõte. Saate ainult valesid või mõtetuid vastuseid.

Aa ja Kertu&teised, ikkagi Fiku ei ole rendiks. Jääb siia kus ta on.






Kõik ei ole kõrb,
mis paneb kurgu kuivama.
Neetud külmus veel ei pruugi olla Antarktika.
Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab,
pole ju veel kuld.
Ma ei hüüa sinu nime,
sest makardan tuld.

Kõik ei ole teras,
mis südamesse haava lööb.
Kõik ei ole ajuvähk, mis mõistuse mult sööb.
Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab, pole ju veel kuld.
Ma ei hüüa sinu nime, sest ma kardan tuld.

.....
Tean, et aasta veel ja sinust,
ilma jään ma niikuinii.
Pimeduses kuulen häält,
mis hüüab: "Hüvasti!"